ORGANISATSIOONI STRUKTUUR

Organisatsiooni struktuuri võib seletada peamiselt süsteemiteooriast lähtuvalt. Allpool on ära toodud mõned definitsioonid ja seletused.

Organisatsiooni struktuur lihtsustatud käsitluse järgi on organisatsiooni ülesehitus. Sagedamini kasuitatakse struktuuri kirjeldamist diagrammide või skeemide abil.
Levinuma käsitluse järgi kirjeldab struktuur eelkõige organisatsiooni juhtimise, koostöö ja allumise seoseid.

Organisatsiooni struktuur sõltub ka osaliselt organisatsioonikultuurist. Teatavasti on organisatsioonikultuur alus, mille järgi ettevõttes “asju aetakse”.

Organisatsiooni struktuur peab olema kooskõlas ORG liikmeskonnaga (suurus, võimed jms) ning ORG eesmärkidega.

Struktuuril on neli peamist eesmärki:

1) struktuur määrab alluvussuhted ning tööjaotuse, mille kaudu määratletakse otsustetegemise protsess ja võimusuhted;

2) struktuuri ülesandeks on infokanalite määramine - palju suheldakse horisontaalselt, palju vertikaalselt?
(NB! lisaks formaalsetele suhetele on oluline roll organisatsioonis mitteformaalsetel suhetel ehk informaalsel struktuuril);

3) struktuur on aluseks töötajakesksele lähenemisele - struktuur määrab töötaja positsiooni organisatsioonis, tema vastutuse, töösuhted, kohustused ja õigused. Nendest peaks iga töötaja olema ise teadlik;

4) struktuuri kaudu toimub juhtimise täiustamine - iga juht peab teadma, mida tema alluvad teevad ning seeläbi leidma viise tööprotsesside efektiivsemaks muutmiseks.

Seega, oOrganisatsiooni struktuur peegeldab viisi, kuidas organisatsioonis on korraldatud kaks peamist protsessi: tööjaotus ja koordinatsioon.

Tööjaotus ja koordinatsioon määravad, kuidas ülesanded organisatsioonis jaotatakse, kes kellele raporteerib ning kuidas formaalsed koordinatsioonimehhanismid toimivad.

Koordineerimine on struktureeritud ja organiseeritud kommunikatsioon ühtset tegevussfääri jagavate tegevusüksuste vahel.

Igas konkreetses olukorras tuleb valida sobivad koordinatsiooni meetodid. Näiteks väikeses meeskonnas piisab sageli omavahelistest kokkulepetest. Suurema inimeste arvu puhul vajatakse koordineerimiseks isikut, näiteks projektijuhti, kes vastutaks tööülesannete jaotamise, vajaliku informatsiooni, töötingimuste ja tulemuste kontrolli eest.

Täiendavalt soovitan lugeda siit..

ORGANISATSIOONI KULTUUR

Organisatsioonikultuur (ORGkultuur)on väärtuste, hoiakute ja põhimõtete nähtavad ja nähtamatud fenomenid, millest organisatsioon lähtub oma igapäevases tegevuses.

Need kujutavad endast organisatsiooniliikmete arusaamu sellest, kuidas peab tööd tegema, mis on lubatud ja mis keelatud, milline on õige ja milline pole õige käitumine, kuidas suheldakse omavahel organisatsioonis ning kuidas lävitakse teiste organisatsioonide ja huvigruppidega.

Organisatsioonikultuurile on omane suhteline püsivus. Kultuur säilib sellisena, nagu ta on, olles stabiilses olukorras justkui täiendavaks ressursiks organisatsiooni eesmärkide täitmisel.

Kui aga keskkond on dünaamiline ja kiiresti muutuv, võib tugev kultuur muutustele takistuseks saada. Visiooni või strateegia muutmisel tuleks muuta (võib muutuda)ka organisatsioonikultuuri.

Täiendavalt soovitan organisatsioonikultuurist lugeda siit..

ORGANISATSIOONI KESKKOND

Organisatsiooni keskkonda võib defineerida mitmel moel. Tavakäsitluses (inimlikus tähenduses) on keskkond nn sfäär, ümbrus. Neid sfääre võib olla mitu kihti.
Tavaliselt peetakse silmas meid sh ka organisatsioone ümbritsevat looduskeskkonda, kuid see on vaid üks keskkonnadimensioonidest.
Organisatsioone võib pidada elavaks süsteemiks, mis on sõltuvuses teda ümbritsevast keskkonnast. Sama oluline kui väliskeskkond on ka organisatsiooni sisekeskkond.

Lihtsamad ORG keskkonna definitsioonid:

ORGi keskkond on kõigi väljapoolt organisatsiooni asuvate ja organisatsiooni või selle üksikuid osi mõjutavate elementide ühendus" (süsteemikäsitlus)

ORGi keskkonna moodustavad kõik jõud väljaspool
organisatsiooni piire, mis võivad seda mõjutada
- jõud võivad aja jooksul muutuda
- jõud jagunevad võimalusteks ja ohtudeks
(dünaamiline käsitlus)

ORGi keskkond on valik ressursse, mis organisatsiooni ümbritsevad.

ORGi keskkonda võib mõjuallika asukoha ja mõju iseloomu järgi liigitada sisekeskkond ja väliskeskkond.
Väliskeskkond liigitub omakorda mikrokeskkonnaks ja makrokeskkonnaks.

Keskkonda võib iseloomustada järgmiste karakteristikutega:
-keskkonna loomus?
- stabiilne ja lihtne või keeruline ja ebastabiilne
- sidemed erinevate keskkonna elementide vahel
- muutuste kiirus, sagedus ja mõju (muutused, mis toimuvad majanduses, tehnoloogias, turul, tööjõus ja sotsiaalpoliitikas jne)

Täiendavalt soovitan lugeda siit..

UUS ÕPPEAASTA 2009/2010

Alanud on taas uus õppeperiood. Organisatsioonikäitumise õpetajana on see mulle kolmas aasta juba:)

Taas toredad õpilased, taas huvitavad teemad, taas pingutusi ja loodetavasti ka rõõmu..

Soovin kõigile blogitarvitajatele ja õpilastele palju edu ja õnne ja huvitavat lugemist ja mõtlemist minu blogis..

õpetaja Arno

Teema VII Suhtlemine

7.1 Suhtlemisprotsess

Mis on suhtlemine?

Suhtlemine organisatsioonis haarab lisaks info vahetusele ehk kommunikatsioonile ka psühholoogiat ja sotsioloogiat.

Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete kujunemine.

Organisatsioonikäitumine - see on huvitav

Organisatsioonikäitumise aine

OK käsitleb inimkäitumist organisatsiooni kontekstis, keskendudes üksikisikut ja rühma puudutavatele protsessidele ja tegevustele.

OK uurib organisatsiooni ja juhtimisprotsesse pidevalt muutuvas keskkonnas ning huvitub eelkõige inimeste mõjust nendele protsessidele.


ingl k organizational behavior

Definition

Actions and attitudes of individuals and groups toward one another and towards the organization as a whole, and its effect on the organization's functioning and performance.


Read more...